Tööalane läbipõlemine on töövõime vähenemine pikaajalise füüsilise või vaimse stressi tagajärjel.
Tihti arvatakse, et inimese ressursid on piiramatud. Et juhul kui kõvasti harjutada, siis võib igaühest saada meist Elon Muski sarnane geenius, kes suudab väidetavalt 4-tunnise ööunega toime tulla. Paraku näitavad aju uuringud, et sellel väitel pole alust.
Kui tööd teha liiga palju ja üle väsida, siis võib selle tulemus olla läbipõlemine.
Tööalast läbipõlemist ei klassifitseerita praeguse seisuga haiguseks. WHO uuendas 2015-17. aastal tervisehäirete klassifikatsiooni (International Classification of Diseases (ICD-11)) ja kirjeldas, et tegemist on tööalase stressi tulemusel tekkinud sündroomiga.
Läbipõlemine – tunnused
Läbipõlemine on olukord, kus inimese emotsionaalse ja füüsilise kurnatuse tõttu on pikaajaliselt märkimisväärselt vähenenud tema võimekus tööd teha.
Klassikaliselt on läbipõlemisel kolm kõige olulisemat tunnust (vastavalt Maslach & Jackson 1981 klassifikatsioonile):
- Ükskõiksus
- Küünilisus
- Madal enesehinnang
Ükskõiksus. Kui inimene on liiga pikalt olnud üleväsinud, siis ühel hetkel muutub ta tuimaks. Mis seni teda innustas, see enam mitte. Mis tundus tähtis ei vääri enam pingutust. Kui küsida mida ta tunneb, siis enamasti annab ta vastuseks: “Mitte midagi ei tunne.” Tihti ei suuda läbipõlenud inimene kirjeldada mitte ühtegi valdavat emotsiooni peale sisemise tühjuse.
Küünilisus. Inimene, kes seni on üritanud teha asju südamega on enda ja teiste töö tulemuste suhtes kriitiline. Tal on raske leida isegi heades asjades positiivset.
Madal enesehinnang. Inimene, kes seni võis olla oma valdkonnas väga hea, siis tihti ei suuda ta läbipõlemise olukorras enam süveneda.
Kui valdav on tööalane läbipõlemine?
Põhjamaades on tööalast läbipõlemist põhjalikumalt uuritud. Rootsis on firmad isegi aastaaruannetes kirjeldatud läbipõlemise majanduslikku mõju.
2020. aastal jäi üle-euroopaline uuring tööelu kohta pooleli seoses COVID-19 pandeemiaga, mistõttu viimased põhjalikud võrdlusandmed läbipõlemisest pärinevad 2015. aasta uuringust 6th European Working Conditions Survey. Selle põhjal kannatavad ca 15% töötajatest kõrge stressi all ja ca 2-4% on läbi põlemisest tulenevalt sunnitud võtma 3-9-kuulise puhkuse, et sellest taastuda.
Kuidas põletakse läbi?
Kõige rohkem ohustab läbipõlemine kõige innukamaid, enda tööd südamega tegevaid inimesi. Seejuures käivad need tublid töötajad läbi viis staadiumit:
- Innustunud. Kõik inimesed on selles etapis energilised, kaasatud ja tõhusad. Nad teevad enamasti kõik selleks, et tulemusi saavutada.
- Ülekoormatud. Oma tõhususe tulemusel saavad need tublid inimesed üha lisaülesandeid.
- Pinges. Kui ülekoormus lisandub, siis ühel hetkel muutuvad töötajad mõnevõrra küüniliseks, aga nad on jätkuvalt tõhusad ja toimekad.
- Ebatõhusad. Olukorra jätkudes hakkab järk-järgult vähenema ka nende töövõime. Kuna nad alateadlikult tajuvad, et nad ei saa hakkama nii hästi kui varem, siis kipuvad nad veelgi rohkem töötunde lisama, tihtipeale ise mõistmata, et nende tõhusus tegelikult kannatab.
- Läbi põlenud. Kui ebatõhususe periood kestab piisavalt kaua, siis ühel hetkel jõutakse läbipõlemise punkti, kus tulemusi pole enam võimalik saavutada.
Läbipõlemise lahendused?
Meie missiooniks on innustada inimesi töösse suhtuma vastutustundlikult. Samal moel nagu võiks vastutustundlikult suhtuda söömisesse või alkohoolsetesse jookidesse. Sobivas koguses, sobivas kohas ja sobival ajal on hea. Kui aga liialdada, siis mõjub halvasti.
Töötaja, kes sa oled läbi põlenud – loe kuidas taastada oma teotahet.
Tööandja, kelle töötajad põlevad läbi – loe kuidas luua töökeskkonda, kus oleks hea olla.
Viited
- 6th European Working Conditions Survey. https://www.eurofound.europa.eu/surveys/european-working-conditions-surveys/sixth-european-working-conditions-survey-2015
- Maslach, C., & Jackson, S. E. (1981). The measurement of experienced burnout. Journal of organizational behavior, 2(2), 99-113. https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1002/job.4030020205
- World Health Organization 11th Revision of the International Classification of Diseases (ICD-11), sektsioon QD85 Burnout. https://icd.who.int/browse11/l-m/en#/http%3a%2f%2fid.who.int%2ficd%2fentity%2f129180281